Tere!
Saame tuttavaks. Minu nimi on
Juhan-Mart. Olen Tartu Ülikooli riigiteaduste tudeng ning ühiskondlikult aktiivne
ja sportlik noor inimene. Septembrist alustan teist õppeaastat üliõpilasena.
Möödunud aasta jooksul õppisin ma üliõpilase elu kohta nii mõndagi, sealhulgas
seda, kui odav või kallis see ühe noore inimese ning tema pere jaoks on.
Sellest tulenevalt tabas mind väikene üllatus, kui ma kuulsin Haridus- ja Teadusministeeriumi
vajaduspõhise õppetoetuse eelnõust. Eelnõu näeb ette, et riigipoolset toetust, suuruses 135 eurot,
hakkavad saama need üliõpilased, kelle sissetulek leibkonna liikme kohta on
alla vaesuspiiri, ehk alla 280 euro, ja kes lisatingimusena täidavad igas
semestris 30 EAP nõude.
Üllatavad polnud mitte ainepunktide
nõue, vaid summa, mida toimetulekuks ette nähakse. 135 eurot pole teab mis suur
summa üliõpilase jaoks, kui tegu on kodust eemal viibiva tudengiga. Et veenduda, ega ma ainus pole kes nii arvab,
küsisin ma mitme tuttava käest nende arvamust. Kui ühest suust vastati, et ainult
135 euroga ära ei ela. Sama võis lugeda ka Sirje Niitra 27. augustil E24-s
ilmunud artiklist „Tudengi rahakott: kolmsada eurot kuus“ (http://www.tarbija24.ee/951728/tudengi-rahakott-kolmsada-eurot-kuus/).
Arvestades seda, et mõeldav
toetus läheb neile, kelle pere ei suuda oma last finantsiliselt väga toetada,
on see üsna väike summa. Mõelnud enda üliõpilaselu peale, mõistsin, et taolise
summaga toime tulemiseks tuleks mul ilmselt mitmes valdkonnas vööd koomale
tõmmata. Kuna minu hobi, kergejõustik, nõuab kuus ligikaudu 25-30 eurot, siis
ainuüksi see võtaks 135 eurosest toetusest peaaegu neljandiku. Viljandis kodus
käiminegi võtab kuus ligikaudu 30 eurot. Arvestada tuleb ka sellega, et minu elupinna
üür on aastat läbivalt koos kommunaalidega 73,50 eurot, mis Tartu kohta on üsna
hästi saadud.
Neid arve kokku lüües saigi 135
eurot sisuliselt otsa, ilma et toidu peale ja muudele asjadele kuluv raha sinna
sisse oleks arvestatud. Et need kulud kuidagi katta, tuleks mul minna tööle
ja/või võtta õppelaenu. Mõeldes oma ajagraafiku peale, poleks mul ülemäära
palju aega tööl käimiseks – õpingud võtavad poole ajast ning vabatahtlik töö
noorteorganisatsioonide juures koos hobiga teise poole. Lisades sinna juurde
tööl käimise, oleks raske leida aega õppimiseks tervist ja tulemusi rikkumata. Õppelaen
on variant, aga minu meelest poleks enam kõrgharidus tasuta (nagu seda on
reklaamitud), kui selle omandamiseks peab laenu võtma.
Kõige eelnenu valguses mõtlesin
ma siiski eksperimendi korras järgi proovida, kas ühiskondlikult aktiivsel üliõpilasel
on võimalik ühe kuu jooksul ära elada 135 euroga ning kas see summa tagab sotsiaalse
ja majandusliku kindlustunde õpingute ajal.
Et eksperiment oleks kõigile
arusaadav ning kergesti jälgitav, seletan siinkohal lahti mõned eksperimendi
üksikasjad.
- Eksperiment kestab 3. septembrist 3. oktoobrini
- Kuu alguses on mul kasutada 135 eurot, mis jääb mulle erinevateks toiminguteks kasutada (kuu alguses ei arva ma sellest maha üüri ja sportimisele minevaid kulutusi)
- Selle raha eest ostan ma endale toitu ning muud hädavajaliku
- Kõik asjad ostan ma põhimõttel „maksimaalselt soodne“
- Ostude tšekid kogun ma kõik kokku ning teen nendest iga nädala lõpus kokkuvõtted. Kõikide nädalate summad löön ma omakorda kokku kuu lõpus
- Kuu lõpus lisan ma tehtud kuludele juurde oma elupinna üüri (73,50) ja sportimisele kulunud raha (ligikaudu 25 eurot). Transpordikulud on jooksvalt 135 euro sees
- Kui kuu kulutused ületavad perioodi lõpuks 135, siis otsin ma erinevad võimalused, kust ma puudu jääva raha leian, või millest ma peaksin loobuma
- Perioodi lõpuks teen ma subjektiivse järelduse sellest, kas 135 eurone toetus tagab üliõpilasele sotsiaalse ja majandusliku kindlustunde õpingute ajal
Selliste punktide alusel kavatsen
ma elada kuu aega. Lisan siinkohal ära, et oma menüüd koostades on tähtsal
kohal hind, kuid sama tähtis on ka toituda tervislikult. Seepärast ei jäta ma
toidukorvist välja lihatooteid.
Eksperimendi eesmärk pole rünnata
ühtegi erakonda ega poliitikut, vaid saada pilt sellest, milline võib osade
üliõpilaste elu välja näha taolise toetussüsteemi rakendudes. Eksperimendis ei
proovitagi väita, et toetuse saajad kindlasti ei oma ühtegi teist tuluallikat
peale 135 eurose teotuse, kuid see on ainus summa, millega toetuse saaja saaks
kindlasti arvestada õpingute perioodil.
Kallis lugeja! Kui sul tekib küsimusi eksperimendi kohta või minu tegemiste kohta, siis võid siin kommenteerides küsida. Samuti võite vaadata minu tegemisi Facebook-i leheküljel "Jukust Juhaniks 135 euroga" ning lugeda mõningaid säutse Twitteris https://twitter.com/JuhanMart. Tekkinud küsimustele vastan esimesel võimalusel :)
Parimat soovides
Juhan-Mart Salumäe
