III nädal - vähe üllatusi, palju kulutusi

Tere

Eksperiment on läbimas viimast kurvi enne lõpusirget, ehk 3 nädalat on möödas ning järel on 1 nädal ja 3 päeva. Olen endiselt elu ja tervise juures ning sügistuuled on senimaani minust kaarega mööda vuhisenud (ptüi-ptüi-ptüi). Küll aga on mind vaevama hakanud hoopis teised ja omamoodi mured. Kuid nendest natuke hiljem.

Hetkel räägiksin natuke kolmanda nädala kulutustest. Nagu viimases postituses mainisin, plaanisin ma veeta Tartus kõik nädala 7 päeva ning seeläbi näha, palju kulub mul raha täispika nädala jaoks. Siiski pean häbiga tunnistama, et olin ainult 6 päeva Tartus. Nimelt sain laupäeval teada, et pühapäeva hommikul olen oodatud oma endise kooli õpilasesinduse koosolemisele, kus mul paluti jutustada Viljandi Noorte Volikogu valimistest ning oma muudest tegemistest. Kuna pidin laupäeval veel õhtul Tartus olema, sõitsin Viljandisse alles 23.00. Mis parim - ma sain sõidu Tartust Viljandisse tasuta. See aga tähendas omakorda, et esmaspäeval tagasi saamiseks tuli jälle natuke rahakotti paotada.

Sellest hoolimata võin anda adekvaatse hinnangu sellele, palju läheb maksma üliõpilase nädal Tartus, sest laupäeval ostsin ma valmis need toiduained, mis mul pühapäevaks mõeldud oli. Kuid nüüd toon täpsemalt välja, mida ja kui palju ma möödunud nädalal ostsin.

Nädala alguses sain ma sõbranna autoga Viljandist Tartusse. Sõit oli loomulikult oluliselt mugavam ja huvitavam kui bussis ning sealjuures ka odavam - kõigest 3 eurot.

Nädala esimene poeskäik nõudis lisaks toidu muretsemisele ka muid kulutusi. Vahepeal said mul mõlemad pastakad tühjaks. Ostsin 2 normaalsemat tüüpi kirjapulks ning need läksid maksma 0,90 eurot. Igati korralikud pastakad.

Sama poeskäiguga hankisin toidukorvi teed (20 pk, 0,58 eurot), 500g pelmeene (0,77 eurot; 2,5 toidukorda), liiter piima (0,56 eurot), 400g makarone (0,48 eurot) ning paki nätsu (0,44 eurot). Samuti ka liitri kalja (1 euro), mille võtsin kaasa rebaste ristimise peole, et kurk päris ei kuivaks.

Järgmisel päeval vaatasin "sahvrisse" juurde tõsisemat liha. Konsumist sain üle 300g kanafileed 1,95 euroga. Arvestades, et sellest jagus nelja toidukorra kõrvale, tundub see hind igati mõistlik. Võtsin juurde veel leiba, 10 muna ning liitri piima, mis maksid vastavalt 0,59, 1,15 ja 0,50 eurot. Kuna aju küsis magusa järgi, sai samal päeval võetud õppimise tõhustamiseks ühe Snikersi ja 0,5 liitrit Coca-Colat (1,31 eurot). Hiljem sain kokku ühe tuttavaga, kellega kohvikus käik läks maksma ühe teetassi, ehk 1 euro.

Järgmisel poeskäigul ostsin taas leiba ning piima (leib endiselt 0,59, piim 0,56 eurot), liitri rapsiõli (2,55 eurot) ning pudeli ketšupit (570g 1,49 eurot). Paljud võivad arvata, et "miks nii kallis ketšup?". Jah, oleks võimalik osta ka sama palju ketšupit pea poole odavamalt, kuid paraku kipuvad odavamad alternatiivid olema minu jaoks kannatamatu maitsega. Seetõttu sai võetud odavaim ketšup, mis maitseb. Olen küll öelnud, et ostan põhimõttel "maksimaalselt soodsalt", kuid samas ei saa inimene süüa midagi, mis talle ei maitse.

Nagu möödunud nädalal sai lubatud, käisin ma oma soengut korrastamas. Võtsin kommentaatorite nõu kuulda ning läksin Tartu Kutsehariduskeskuse juuksurisse. Tagantjärele mõeldes oli see väga õige otsus. Sain sealt (vähemalt enda meelest) kena soengu kõigest 2,50 euro eest. Töö oli kiire ning korralik.

Samuti mainisin möödunud nädalal, et ostan mõningaid hügieeni- ja köögitarbeid. Nii läksin ma otsima WC-paberit, nõudepesuvahendit ja küürimisnuustikuid. Rimis tundusid need olevat kõige soodsamad. 8 rulli WC-paberit maksis 1,49 eurot, 500 ml nõudepesuvahendit 1,63 eurot ning nuustikud 0,29 eurot. Samas leidsin Rimist veelgi häid pakkumisi. Näiteks oli seal parajasti 40% allahindlus kõikidele purgisuppidele. Nii võtsin endale purgi hapukapsa suppi, mis maksis 0,71 eurot. (Seda jagus mul kolmeks söögikorraks). Kuna supi kõrvale kulub leiba, siis sai võetud juurde päts leiba (endiselt 0,59 eurot ning 600g). (Seda leiba läks ikka väga palju möödunud nädalal). Väikse vahepalana sai võetud 1 Lioni šokolaad, hinnaga 0,59 eurot.

Nädala viimase poeskäiguga soetasin 10 muna (endiselt 1,15 eurot), liitri piima (0,50 eurot) ning 240g kroketeid, mille sain allahindlusega tavapärase 1,49 asemel 1,05 euroga.

Seega, kui lööme kõik need arvud kokku, saame summaks 29,92 eurot. See on omajagu kallim kui möödunud nädalad, kuid siin tasub meeles pidada, et osad kulutused on siin pikemaajalised ning mõne vahepala võinuks ka ostmata jätta. Samuti pidin ma oma toitmisega sellel nädalal ise hakkama saama ning kodus viibisi  vaid ühe päeva.

Lubasin ka uurida natuke riiete hindasid. Kuna mul ei õnnestunud naissoost tuttvavat mulle sobival ajal poodidesse meelitada, siis vaatasin eelkõige meesterahvastele mõeldud riideesemeid (siit ka kutse neidudest kommentaatoritele - palju maksab keskmine püksipaar/seelik/kleit jm riideesemed). Igatahes, keskmised teksapüksid saab poest kätte vahemikus 25-40 eurot. Vahemik sõltub sellest, millise kehaehitusega keegi on. Odavamat püksipaari mina ei tihkaks osta (kui tegu pole mingi allahindlusega), sest enamasti jätavad nende kvaliteet soovida ning tulemuseks võib olla hoopis see, et pidevalt tuleb osta odavaid pükse, selle asemel et osta üks korralikum paar, mis kestab kaua.

Kuid nüüd olekski aeg rääkida sellest nö murest, mis mind vaevama on hakanud. Nimelt on üsna tülikaks muutunud pidev toidu valmistamine keset päeva. Kui ma tahan soodsalt lõunat süüa, siis pean ma selleks alati tulema koju ning ise valmistama endale midagi. See tähendab, et kui mul on kahe loengu vahel paar tundi aega, siis see kulubki selleks, et ma jalutan koju, teen toidu valmis, söön, heal juhul lebotan paarkümmend minutit ning tõttan tagasi loengusse. See on üsna tüütuks muutunud ning tegelikult on see ka aegakulutav. Eelnevatel semestritel olen kahe loengu vahel (kui nende vahel on 2 tundi aega) eelistanud teaduskonnale lähedal asuvaid kohvikuid, kus saab väiksema aja- ja energiakuluga söönuks. Loomulikult on see kallim, kuid samas ka mugavam. Sa säästad palju aega ning vaeva. Seega pole praegune olukord mitte meeldiv. Ma ei ütle, et see nüüd mingi piin oleks, aga tüütu kohe kindlasti. Oleks praegu sessi aeg, siis oleks eriti nüri raamatukogu ja kodu vahet kõmpida (raamatukogus on minu meelest mõnus õppida, mistõttu eelistan seda sessi ajal külastada).

Samuti pean tõdema, et hing ihkab üha enam hommikuse kakao järele, mis reeglina sai Statoilist kaasa krabatud, kui loengusse jalutasin. Tegelikult ju oleks võimalik ka termosesse seda teha, aga mul pole termoskruusi. Järjekordne väljaminek üliõpilasele?

Hiljaaegu küsis üks kommentaator, et "kas õlle mekk ja sõprade hea seltskond ka veel meeles on?". Vastuseks nii palju, et õlut pole ma kunagi armastanud, mistõttu pole selle järgi mingit igatsust. Sõpradega olen ma samuti saanud kokku. Loomulikult pole ma saanud endale lubada teab mis värvikaid väljaskäimisi, kuid õnneks on ka teisi aja veetmise võimalusi. Kuigi jah, kohvikus kohtudes on nadi küll, kui peab piirduma pelgalt tassi teega.

Kuna varasemalt olen harjunud vähe rohkem endale lubama, siis ühe kuuga neid harjumusi ümber kujundada pole lihtne. Senimaani olen enda meelest üsna kenasti isegi hakkama saanud, aga nagu võite nädala kokkuvõttest näha, siis magusa osakaal menüüs kipub vaikselt kasvama, ehk vanad harjumused annavad tasapisi endast märku.

Kokkuvõtlikult julgen väita, et kodus käimine tuleb tudengi rahakotile pigem kasuks kui kahjuks. Samas tasub arvestada, et koduski maksab keegi minu toidu eest.

Nüüdseks on mul järel 135-44,44-29,92 = 60,64 eurot. Ehk, kui prognoosida eelmiste nädalate järgi, siis peaks uue nädala lõpuks olema järel umbes 35-40 eurot. Milliseks olukord tegelikult kujuneb, saab näha juba varsti.

PS! Lubasin kirjutada ka riiete hindadest. Nädala teises postituses kirjutan nendest pikemalt. Praegu venitaks see niigi pika postituse talumatult suureks.

Uudishimu soovides

Juhan-Mart

Selgitavat infot minu kulutuste kohta

Tere!

Kommentaariumis tuli järjest mitu taolist küsimust, millele plaanisin selle nädala teises postituses, kus tahtsin rääkida rohkem just muudest kulutustest, natuke tähelepanu pöörata. Kuid kuna juba küsimused tulid, vastan pigem praegu.

Üliõpilasel tuleb ette mitmeid kulutusi, mis ühe kuu jooksul välja ei pruugi paista. Olgu siinpool mainitud erinevad kirja- ja hügieenitarbed, riided, elektroonilised seadmed jne. Kõiki neid asju läheb üliõpilasel vaja. Samas kestavad need pikemat aega, ning seetõttu ei pruugi mõnedki neist minu kuuajalisse eksperimenti kulutustena pääseda. See aga ei tähenda, et neid kulutusi olemas poleks.

Ühes kommentaariumi küsimuses päriti, kuhu jäävad "šampoon, WC-paber, hambapasta, hambahari, kätekreem, nõudepesuvahend, svammid, elektripirnid, paberiliim... ülikoolis läheb kindlasti tarvis ka raha paljundamiseks-printimiseks, mälupulk".

Hakkame siis vaatama. Šampooni ja hambapasta ma juba esimese nädala alguses ostsin ning need on ka kulutustena ühes postituses välja toodud. Hambahari ja nuustik on mul samuti veel täitsa korras, mistõttu pole seda veel neid kulutustena märkinud. Tõsi on küll see, et neid peab vahepeal vahetama. Elektripirne on mul üsna harva vaja osta, sest hetkel lampides olevad säästupirnid kestavad suht kaua. Praegused pirnid on olnud eelmisest semestrist saadik. Kokku on mul 3 lampi, mille pirnide eest pean hoolt kandma, ning selle kuu jooksul on need tervena püsinud. Kui mõni neist läbi läheb, siis kindlasti märgin selle kulutuste alla.

Ootasingi huviga, et kas keegi enne minu selgitust WC-paberi ja nõudepesuvahendite teema kah üles võtab. Igatahes, WC-paberit ei pea ma tihti ostma. Põhjuseks see, et eraühikas, kus ma elan, on ametis majahoidja, kes aeg-ajalt ise täiendab WC-s paberi varusid. Vahest pean küll ise muretsema endale paberit, kuid käesoleval perioodil pole pidanud seda tegema. Sama lugu on köögitarvetega. Mõnikord pean ise soetama, teinekord on need seal olemas.

Eelpool mainutu on luksus, mida enamus üliõpilasi paraku nautida ei saa. Enamus meist peavad ikkagi ise nende asjade eest hoolt kandma. Et minu kulutused oleksid võrreldavad tavalise üliõpilasega, ostangi ma sellel nädalal ühe paki WC-paberit ning mõned nõudepesuks vajalikud tarbed. Nii-ehk-naa läheb mul neid sellel õppeaastal veel vaja. Pealegi on need paljudele pea iganädalasteks/ -kuiseteks kulutusteks.

Pesupulber on mul samuti möödunud semestrist, sest suvel pesin ma pesu kodus ning ei hakanud Tartusse ostetud pesupulbrit selleks kulutama. Teine asi on see, et Tartus ma väga palju pesu pesema ei pea ning enamus asju saab Viljandis kodus käies ära pesta. Ainult trenniriideid tuleb arginädalal pesta. Kuid kuna neid ülemäära palju pole, ei pea ka väga palju pulbrit selleks kasutama. Seega - pesupulbrit ma ilmselt selle kuu sees ostma ei pea, kuid loomulikult toon ma taolised kuluartiklid eksperimendi kokkuvõttes välja.

Paberliimi pole mul ülikoolis kunagi vaja olnud. Kui olen pidanud mõne töö paberi peal esitama, siis olen lehed omavahel kinni klammerdanud. Kuna printimistööd teen ma ülikooli raamatukogus, siis saab seal tasuta need lehed kokku lüüa. Samas, need kes saavad oma elukohas printida, neil on klammerdajat/liimi endal vaja. Samamoodi ka printeri tahma/tinti.

Mis puudutab printimisse, siis selleks kulub tõesti aeg-ajalt raha. Eriti veel semestri lõpus. Ülikooli raamatukogu lugejad saavad oma kaardile kanda summa, mille eest nad saavad printimisteenust kasutada. Minul on eelmisest semestrist sellele kontole jäänud 5 eurot, millega saab mõnda aega muretult hakkama. Küll aga on see ikkagi kulutus, mis aeg-ajalt ette tuleb. Samas ei pea tingimata 5 eurot sinna peale kandma. Võib panna ka 1, 2 või 3 eurot, lähtuvalt sellest, kui palju sul printimise teenust vaja läheb. Jällegi, taolist kuluartiklit käsitlen ma eksperimendi kokkuvõttes.

Mälupulka ei saa kah just tavapäraseks kulutuseks lugeda, kuid mõnikord tuleb seegi kulutus teha. Mina sain enda mälupulga juba pea paar aastat tagasi kingitusena. See on tervena püsinud ning praegu mahutab see kõik vajaliku ära. Kuid kui vaadata mälupulkade hindasid, siis keskmise suurusega mälupulga (4-8GB) saab Klick-ist ätte 6-10 euroga.

Veel küsiti kommentaariumis, et kas mul telefoni peale raha ei kulu. Kuna minu perel on tehtud perepakett, siis senimaani pole ma ise pidanud kuu arvete eest maksma. Samas peab keegi ikka telefoni arveid maksma, kelleks praegusel puhul on minu isa. Kuna peresiseselt saame tasuta rääkida ning 100 sõnumit on samuti tasuta, siis sellevõrra on kuuarve madalam. Enamasti on minu numbri kuuarved jäänud 6 euro kanti (kord vähem, kord rohkem).

Mis puudutab linnasisest liiklemist, siis tõesti, ma kõmbin jala kõiki vahemaid. Samas ei peagi ma ülemäära kaugele jalutama, sest Konsum, kust tänu Säästukaardile saab väga soodsalt läbi, Rimi, Comarket ja Tartu turg on mulle väga lähedal. Lisaks sõidavad Tartus ka tasuta bussiliinid nii Lõunakeskusesse kui ka Prismasse. Ainult Selver jääb kaugele.

Mainin siinkohal ära veel selle, kui osadel on see info teadmata, et kuu üüri koos kommunaalidega ning sportimiseks mineva summa lisan eksperimendi lõpus tehtud kulutustele juurde. Üürile koos kommunaalidega kulub mul 73,50€.

Kokkuvõtteks - kõik kulutused, millele kommentaariumis tähelepanu pöörati, on igati õiged ning on taolised, mida peab iga tudeng aeg-ajalt tegema. Samas ei pruugi need kõik ette tulla käesoleva kuu jooksul. See aga ei tähenda, et ma neid kulutusi kuidagi eksperimendis välja ei tooks. Need kõik leiavad kajastamist eksperimendi kokkuvõttes ja ka jooksvalt. Nii on mul näiteks plaan sellel nädalal minna juuksurisse ning uurida riiete hindasid (neid käsitlevas postituses plaanisin ka eelpool kirjutatu sisse tuua).

Soovin siinkohal siiski tänada kommentaatorit, kes teema esile tõstis, sest ilmselt polnud ta ainus, kes selle mõtte peale vahepeal tuli. Teie küsimused aitavad mul muuta postitusi sisukamateks ning panevad mind mõtlema punktidele, mille ma esialgu võib-olla unustasin. Seega - Aitäh!

Nagu alati - rohkelt uudishimu!

Juhan-Mart

II nädala kokkuvõte ja uue nädala ettevõtmised

 Tere jälle!

Viimasest postitusest on natuke aega möödas. Eks ole selle põhjuseke see, et õppeaasta on võtmas järjest suuremaid tuure. Samuti on olnud kodukandis omajagu asjaajamisi. Sellegipoolest pole eksperiment kaugeltki katki jäänud. Pool maad on alles käidud ehk sama palju on veel ees.

Kuid kuidas läks minu eelmine nädal? Kes eelmist postitust lugenud on, need teavad, kuidas nädal algas. Ette tulid esimesed plaanivälised kulutused, mis kokku läksid maksma 7,51 eurot. Nädala lõpp enam üllatusi ei toonud ning jäin 25 euro piiresse. Ainus kulutus, mis tuli teha, oli bussipilet Viljandisse. Seekord maksis see mulle 4,70 eurot. Seega oli möödunud nädala kulutuste summaks 19,76 + 4,70 = 24,46 eurot. Paraku ei õnnestunud mul leida keskuhu kaudu sobiva ajaga transporti, kuid see ei tähenda, et ma edaspidi sealt ei otsiks. Sellel nädalal saan Tartusse koos sõbrannaga ning saan omajagu odavamalt kui bussiga liikudes.

Liites selle kokku esimese nädala kulutustega, saame 19,98 + 24,46 = 44,44 eurot. Ilus arv :) Seega on mul praeguse seisuga järel 135 - 44,44 = 90,56 eurot

Seekord veetsin ma Viljandis natuke kauem aega kui tavapäraselt kombeks on. Kuna pidin ka esmaspäeval olema Viljandis, siis ei teinud ma oma sisseoste nädala esimesel päeval. Seega oleks see põhimõtteliselt nagu kokkuhoid minu jaoks. Kuid siin ja üldse nädalavahetuste puhul tuleb sisse väike "aga". Nagu kommentaariumis ja mujalgi on mainitud, võiksin ma arvestada ka seda, et koduski teeb keegi minu toitmiseks teatavaid kulutusi. Uurisin seepärast ema käest, palju läheb meil kodus keskmine söögikord maksma ühe inimese kohta (4 inimest). Täpset summat ei osanud ta öelda, kuid hinnanguliselt pakkus ta 1+ eurot söögikorra peale. Sealjuures julgen väita, et me sööme täiesti tavalist toitu (loomulikult mitmekülgsemat kui ma nädala sees Tartus söön). Nädalavahetusel kodus olles söön ma umbes 6 korda (3 päeva) nö korralikku toitu (+ vahepalad), ehk sisuliselt tähendab see minu vanematele ikkagi vähemalt 6 eurost väljaminekut minu ülalpidamiseks.

Ma ei hakka seda summat esialgu oma kassast maha arvestama, sest vaevalt et teistel õliõpilastel kodus söögi eest raha küsitakse. Samas võtan ma selle punkti kindlasti käsitluse alla eksperimendi kokkuvõtet koostades.

Teine asi, millele lugejad tähelepanu on pööranud, on minu söögi toiteväärtus. Nagu aadressilt http://tap.nutridata.ee uurides selgus, siis jääb mul tavapärast menüüd järgides natuke energiat puudu. Samas ei saa ma öelda, et minu enesetunne oleks kuidagi kehv või et kaal oluliselt kukkuma oleks hakanud. Eksperimendi alguses kaalusin peaaegu 78 kilo. Praegu pole see arv langenud. Pigem tsipake tõusnud (78,5), sest sünniäevaga seoses on kodus omajagu torti ja muud head söödud (mis teha, kui perekond head ja paremat kokku on vedanud). Seega, kindlasti on tähtis tervislikult toituda ning eksperimendi eelselt on üldiselt toitumine korras olnud, kuid samas ei saa ma öelda, et ma hetkel kuidagi kannataks.

Kuid mis saab sündima uuel nädalal? Ütlen kohe ära, et tuleval nädalavahetusel ma Viljandit ei külasta ning püsin Tartus. Seega transpordi peale mul raha kuluda ei tohiks. Samuti saab nõnda adekvaatsema pildi sellest, palju kulub tudengil raha siis, kui kodus käimise eelised välja jätta.

Kardetavasti tuleb mul rahakoti suud paotada ka muuks kui toiduks. Nimelt on minu juuksed väljunud hea maitse piiridest ning oleks aeg juuksurit külastada. Viimane kord, kui ma Tartus juuksuri juures käisin, küsiti minu käest 5,50 eurot. Kuid siit ka üleskutse Teile, kallid lugejad - milliseid juuksurisalonge Te Tartus soovitaksite? Ehk kus on hea hinna ja kvaliteedi suhe? Kõik pakkumised on teretulnud!

Kuigi hetkel on minu riided kõik terved, juhtub ikka, et püksid rebenevad või kuluvad lihtsalt koledaks. Seega võib igal üliõpilasel ette tulla vajadus muretseda endale uusi riideid. Tuleval nädalal lähen ma koos sõbraga uurima Tartu riidepoodidesse ja "kaltsukatesse", millise hinnaga saab üliõpilane (mitte ainult meessoost tudengid) endale teksasid ja muid riideesemeid (sealhulgas jalanõusid).

Samuti on kinoisu juba üsna suureks kasvanud. Kuna uuel nädalal on Cinamonis Yzzi päev (kõik piletid 3 eurot), mõtlesin ma korra ka kinokülastuse peale. Seda enam, et paljud lugejad on märku andnud, et üliõpilane peab saama endale lubada aeg-ajalt ka meelelahutust. Siit teine küsimus lugejale - kas see sobiks teie meelest antud eksperimenti, kui ma külastaksin kino (päeval, kui kinopiletid on võimalikult soodsaks tehtud), või oleks see eksperimendi kriteeriume arvestades üleliigne kulutus (ei lähtu enam põhimõttest maksimaalselt soodne?)? Kõik arvamused teretulnud. Lõpliku otsuse teen teie arvamusele toetudes.

Loodan saada Teilt hulgaliselt tagasisidet :)

Uudishimu soovides

Juhan-Mart

II nädala algus ning esimesed planeerimata kulutused

Tere!

Pean mainima, et teine eksperimendi nädal on alanud omajagu põnevalt, kuid selle võrra ka natuke kulukamalt. Nigel on see, et mõningaid asju oleks ma saanud võib-olla paremini planeerida ning sellevõrra ka soodsamalt läbi saada.

Kuid hakkan siis asjadest täpsemalt rääkima. Esmaspäeval istusin ma Viljandis bussi peale, et kell 12 loengus olla. Möödunud nädalal seda loengut veel polnud. Paraku oli mulle sobiva ajaga bussi hind mitte eelmises postituses mainitud 4,70, vaid 4,90 eurot. Pole just soodsaim hind. Seega katsun uuel nädalal Viljandist saada sõbra autoga (juba sellel teemal kokku lepitud). Siis läheb sama ots mulle maksma vaid 3 aurot. Kokkuhoid missugune.

Kui esmaspäeval Tartusse jõudsin ning arvutisse kiikasin, nägin, et kell 12 algav loeng kestab mitte kella 14-ni, vaid kuni kella 15.45-ni. Seega tähendas see sisuliselt seda, et kui ma loengu pausi ajal midagi hamba alla ei saa, siis on järgmine söögikord alles õhtul kella 19.00 paiku. Et seda vältida, võtsin ma teel ülikooli poest kaasa 2 banaani, ühe Belvita küpsise (kusjuures, soovitan - annab tõesti tunniks kuni kaheks parema enesetunde, kui kõht häda teeb) ning pooleliitrise Coca-Cola. Kokku läks see mulle maksma 1,59 eurot. Tean, et paljud ütlevad, et "mis jook see C-C sportlasele on!?", kuid see annab hea laengu, et uueks loenguks terav püsida. Mitte, et ma ütleks "jooge pidevalt Coca-t", kuid vahel kulub see marjaks ära.

Igatahes mõistsin, et olin päeva planeerimisega natuke puusse pannud ning järgmisel korral tasub kahe loengu vahele midagi paremat vaadata. Kuigi, toon siiski välja, et ka teised samast loengust osavõtjad olid võtnud pausiks kaasa küll šokolaadi, energiajooke, erinevaid saiakesi vms. Seega, tundus olevat suht sama menüü võrreldes teiste üliõpilastega. Huvitav, palju neile see maksma läks?

Kui loengud olid õhtusse saadetud ning trenn läbi saanud, võtsin ma tee Ujula Konsumisse. Kuna riis oli möödunud nädalast olemas ning isegi pakk nuudleid riiulil seismas, siis polnud ülemäära palju vaja. Juba harjumuseks saanud viisil võtsin esiteks 2 liitrit piima (1 euro), 10 muna (1,15 eurot) ja rukkileiba (600g, 0,63 eurot). Nüüd oli vaja vaid midagi riisi kõrvale. Säästukaardi soodustusega sain ma suitsutatud 330g kana kintsuliha 1,79 euroga. Sellest on mulle piisanud neljaks söögikorraks, mis tähendab, et portsu kohta maksin ma peaaegu 0,45 eurot. Kui oleks toorest ja suuremas koguses kanaliha vaadanud, oleks võib-olla soodsamalt saanud, aga õhtul pärast väsitavat päeva vaaritama hakata pole just mõnusaim tegevus, mistõttu otsustasin seekord nõnda. Arvan, et tegu pole erilise laristamisega. Tegu siiski korraliku lihaga ning võrreldes teiste lihatoodetega, mida poes kohtab, ka üsna soodsaga. Turule minekuks polnud sellel päeval lihtsalt aega.

Tuulepea nagu ma olen, jätsin ma jällegi kilekoti koju, ning kulutasin sellele 10 senti. Lüües need kokku, tuleb summaks 4,67 eurot. Nendest asjadest on veel järel leiba ja mune (ja kilekott).

Järgmisel päeval sain ma hea üllatuse osaliseks. Kuna minu elukohas vabanes kõrvaltuba, mis on suurem kui minu esialgne, siis leppisin majapidajaga kokku, et mina ja mu toakaaslane kolime sinna. Kuu üür koos kommunaalidega sellest ei muutu. Lihtsalt ruumi on rohkem. Ainus kulu, mis sellega kaasnes, oli see, et ma pidin tegema uuele toale ühe lisavõtme enda tarbeks. Eelmise toa puhul oli toakaaslane selle kulutuse enda peale võtnud, mistõttu oli nüüd minu kord seda teha. See läks mulle maksma 2,40 eurot.

Samuti sai mulle selgeks, kui palju läheb mul uusi õppevahendeid tarvis. Kuna enamus loengutes on käsitsi konspekteerida parem kui arvutiga (vähemalt minu meelest; osades ainetes ka ei lubata arvuteid kasutada), siis oli mul tarvis lisaks vaadata 5 kaustikut. Otsustasin siiski vähe targemalt toimida. Nimelt läksin ma kirjatarvete poodi ning ostsin seal 5 kiirköitjat ning 100 lehte augustatud ruudulist paberit. Nõnda sain ma endale 5 A4 formaadis kaustikut, igas 40 lehekülge. Neist peaks piisama järgmise semestrini. Kõige parem on selle juures see, et kogu krempel läks maksma 2,93 eurot. Seega tuleb ühe A4 formaadis kaustiku maksumuseks peaaegu 0,59 eurot. Minu meelest suht hästi saadud.

Planeerimata kulutusena tuli mul soetada  Eesti Vabariigi Põhiseadus, mida mul senimaani polnud. Lihtsalt üks õppeaine (täpsemalt Riigiõigus) nõuab, seda iga loeng kasutada saaksin. Rahvaraamatust sain ma selle hinnaga 2,18 eurot. Soodsamat varianti ma mujalt ei leidnud. Ilmselt oleks saanud ka mõne sõbra käest laenata, kuid samas on see asi, mida läheb tulevikuski tarvis.

Kuna tänase lõunaga sai mul piim ja kanaliha otsa, tuli külmikut jälle natuke täiendada. Ostsin liitri piima ning ühe konservi turisti einet. Kokku läksid need kaks asja maksma 1,09 eurot. Piimast jätkub reedeni, liha sama kaua.

Lööme siis kõik senised kulutused kokku: 4,90 + 1,59 + 4,67 + 2,40 + 2,93 + 2,18 + 1,09 = 19,76€. Möödunud nädalal kulus mul kokku 19,98. Samas tuleb arvestada seda, et möödunud nädalal ei pidanud ma kulutama 7,51 eurot nö muudeks kulutusteks, nagu nt põhiseadus, võti ja õppevahendid. Seega, nagu tuleb välja, on taolised kulutused samuti üliõpilase jaoks oluliseks kuluartikliks. Neid ei tule ette küll igal nädalal, kuid kuu jooksul siiski esineb.

Ma tean ette, et ma pean nädalavahetuseks Viljandisse saama, ehk transpordi peale on kindlasti natuke raha kulumas. Samas ei pea ma sellel nädalal ilmselt enam ise toitu ostma, mistõttu ei tohiks 7 päeva peale kokku üle 25 euro kuluda.

Avaldage arvamust - kas ja kus olen teinud sellel nädalal (suuri) möödalaskmisi? (Ise ütleks, et esmaspäev kujunes kulukamaks, kui oleks võinud).

Endiselt - olge uudishimulikud!

Juhan-Mart

I nädala kokkuvõte

Tere kõigile!

Kuigi blogi on mõned päevad muutumatuna püsinud, ei tähenda see, et eksperiment kuidagi vaibumas on. Absoluutselt mitte! Lihtsalt vahepeal sai Viljandisse koju tuldud ning kodustega oma 21. sünnipäeva tähistatud. Loomulikult tähendas see rikkalikumat lauda kui muidu. Nagu võite arvata, siis ei pidanud ma selle eest maksma, ehk võisin sedasi rahakoti suu suletuna hoida. Lisaks ei tähistanud ma seda eriti suurelt, ehk see ei tähendanud kellelegi erilist väljaminekut.

Kuid kui palju ma nädala jooksul kulutasin? Hakkame kokku lööma:

• Nädala esimene poeskäik läks mulle maksma 5,25 eurot
• Vahepeal sai oldud seltskondlik, ning vestluste mõnusamaks muutmiseks jõin kahel korral tassi teed, kogusummaga 2,35 eurot
• Teine poeskäik läks mulle maksma 7,90 eurot
• Vahepeal toimus teine kohtumine rebastega. Et õhtu jooksul kurk ei kuivaks, ostsin ma 2 pooleliitrist A Le Coq-i kalja. See läks mulle maksma 1,54 eurot
• Bussipilet Viljandisse õnnestus mul saada super hea hinnaga – 2,50 eurot! Osad ilmselt juba teavad, aga laupäeviti maksab  10.30 Tartu-Viljandi buss üliõpilasele tavapärase 4,70 asemel 2,50. Nii on ka osade teiste liinidega, mis mööda Eestimaad sõidavad. Kindalsti kasutage seda ära!
• Üks pakk nätsu, hinnaga 0,44 eurot

Ehk, kui lööme kõik need arvud kokku, tuli nädala maksumuseks 19,98 eurot. Võttes arvesse, et selle raha sisse mahtusid ka mõned pikemaajalised kulutused (düššigeel, hambapasta, sool, riis), siis ei tundu see summa eriti suur. Võimalik, et järgmine nädal tuleb odavam, arvestades seda, et osasid asju ostma ei pea. Eks näeb. Samas peab arvestama, et homme pean ma bussiga Tartusse suunduma (4,70 eurot) ning järgmisel nädalal pean ma kindlasti reedel Viljandisse saama, mistõttu võib (aga ei pruugi) sõidu peale minev raha suurem olla. Kuid elame näeme.

Kodust saan ma kaasa võtta mett ning õunu, mida tädi jagas. Seega väike boonus kodust kaasa võtta. Ilmselt on võimalik mõningad hoidised kaasa pakkida. 

Seega, kui jätkata samas taktis, oleks toidule ja transpordile kuluv summa perioodi lõpuks veidi üle 90 euro (4 nädalat pluss  päeva). Kuidas tegelik olukord saab olema, saame näha.

Selline oli minu esimene nädal. Järele on jäänud 115,02 eurot. Ootan endiselt teie kommentaare ja küsimusi.

Olge lahedad!

Juhan-Mart

Teine poodlemine ja vastused mõningatele tähelepanekutele

Tere, kallis lugeja!

Kuna külmkapp sai vahepeal piimast ja munadest tühjaks, siis tuli mul minna poodi tagavarasid täiendama. Mainin ära, et järel on kolm pakki „kurikuulsaid“ nuudleid ning kaerahelbeid samuti. Seega eelmisest ostust on üht-teist järel kah. Vahepeal on siiski olnud ka kaks poevälist kulutust, kogusummas 2,35 eurot. Nimelt käisin ma vahepeal riigiteaduste rebastega tutvumas ning korra ka vana sõbraga suve muljeid jagamas. Mõlemal korral sai kohvikust võetud tassi teed, hindadega 1,35 ja 1 euro. Arvan, et nii palju üks tudeng võib ikka endale lubada. Seega on mul rahakotis veel 127,40.

Seekord ei läinud ma Raatuse Comarketisse, vaid otsustasin Ujula Konsumi kasuks, mis jääb täpselt trenni minnes tee peale ning kus ma saan oma Säästukaarti rakendada. Läksin sinna otsima hea hinnaga makarone, leiba, piima ning korralikumat liha. Samuti on duššigeeli  ja hambapasta pakendid viimaseid pigistusi kannatamas. 

Hakates vaatama makaroni, oli üsna seal kõrval ka riisi. Kilo Säästu riisi tundus üsna hea hinnaga olevat – 99 senti. Arvestades seda, et ühe portsioni jaoks kulub umbes 70g riisi, siis jagub sellest mõneks ajaks. Makarone hetkel ei hakanud võtma, kuid plaanin sellegi varsti osta, sest läheneva sünnipäeva puhul saan ma Rimist -10% ostu pealt.

Aga eks riisi keetes peab soola ka natuke lisama. Kuna ma soola panen oma toidu sisse üsna vähe, siis tõenäoliselt ostsin ma täna peaaegu oma õppeaasta varu – 1 kilo soola. See läks maksma 30 senti.

Lisaks ostsin endale 400ml duššigeeli, 100ml hambapastat, 2 liitrit piima, 500g leiba, kümme muna ja 290 grammi guljašši liha (säästukaardiga 1,39 eurot). Kuna unustasin kilekoti maha, pidin sellelegi 10 senti loovutama. Kogu toidukorvi maksumuseks kujunes 7,90. Arvestades seda, et paljusid asju ma lähimatel päevadel või kuu jooksul ostma ei pea, siis tundub see hind mulle isegi üsna hea. Säästukaardiga sain kokku hoida ligi 50 senti, mis tähendab liitrit piima või 500g leiba (leiva puhul küll Säästukaarti kasutades).  

Nii palju siis toidust. Kuid sooviksin omalt poolt sõna sekka öelda ühele diskussioonile, mille leidsin seisvat „Sissejuhatus kõrgharidusreformi (30EAP)“ Facebook-i lehelt. Ka seal oli jagatud minu blogi esimest postitust ning kommentaariumis esitati mõningat pahameelt eksperimendi teostuse üle. Arvan, et ma peaksin siinkohal natuke selgitustööd tegema. Toon välja mõningad küsimused, mis tulid välja sealt ning mida olen mujalt kuulnud. Annan neile omapoolse selgituse:

• Tervelt pool ajast kulub trennile ja vabatahtlikule tööle? Kui ma kirjutasin, et hobi ja kodus käimine võtab „poole minu ajast“, siis ei mõelnud ma tõesti selle all 50% oma ajast. Katsun end järgmine kord paremini väljendada. 
• Osad on teinud tähelepanekuid, et 135 euroga pole mingi kunst end ära toita. Nüustun, et 135 euro eest saan ma suure tõenäosusega tõesti söönuks ning samuti ei tohiks kodus käimisega probleeme tekkida. Samas lähevad sellest rahast ka hügieenitarbed ning kulutused, mida ette planeerida ei saa. Olgu selleks kasvõi külmetuse ravimiseks ravimi soetamine. Eksperiment ei ütlegi, et raha kindlasti otsa saab.
• Miks ma üürile ja trennile kuluvat raha pole esialgu sisse arvestatud. Seda selle pärast, et sellisel juhul oleks mul kuu alguses käes 35+- eurot. Loomulikult oleks eksperiment siis palju vaatemängulisem ning šokeerivam, kuid see oleks sisuliselt ka teostamatu ülesanne. 1 euroga päevas naljalt ära ei ela. Samas, leidub ka erandeid.
• Miks nii kulukas hobi? Miks ma ei tee terviseradadel trenni? Minu hobi võtab mult tõesti üsna suure summa kuu lõikes. Kuid ma ei saa nõustuda, nagu oleks see tühi laristamine või ebaratsionaalne. Kuna minu hobiks on kergejõustik, spetsiifilisemalt 100 meetri jooks, siis seda ainult metsas või linnas jooksmisega ei arenda. Ma ei väida, et ma peaks selleks alati staadionil viibima (kus ma ei viibi praegugi iga päev), kuid siiski on mul vaja sisehallile ja jõusaalile pidevalt ligipääsu. Loomulikult selline luksus maksab, ning mitte just vähe. Pealegi, ma arvan, et igal üliõpilasel on õigus omada mingit hobi. (Selle teema kohta veel viimase punkti all)
• Miks ma ei kasuta vabatahtlikuks tööks kuluvat aega tööl käimiseks? Ma olen seotud paari noorteühendusega, mis on mulle aja jooksul palju kogemusi ja tutvusi andnud. Neid kahte asja saan ma pärast ülikooli lõpetamist sisuliselt kohe töökohta otsides kasutada. Loomulikult on CV-s kasulik omada ka pikaajalise töökogemuse „linnukest“, kuid mõningatele ametitele kandideerides on vabatahtliku töö väljatoomine kasulikum kui kelneri (mitte, et mul selle ameti vastu midagi oleks) töökogemusele osutamine. Seega arvan, et tegu pole pelgalt aja raiskamisega, vaid noort inimest arendava tegevusega. Tunnistan samas seda, et vabatahtlikku tööd saaks teha ka Tartus, mis võib-olla hoiaks kokku ühe nädalavahetuse jagu bussisõidu raha. Mis puudutab seda, millal vabatahtlikku tööd teha, siis ma usun, et sellest on kõige rohkem kasu siis, kui sa teed seda õpingute kõrvalt. Kui jätta see koolijärgseks, siis venitavad noored sellega oma tööturule sisenemise perioodi või muutub neil töö kõrvalt sellega tegelemine keeruliseks. Võib-olla on see ainult minu arvamus, kuid pean seda vajalikuks siiski mainida.
• Rõhutan üht aspekti, mis tundub osade jaoks vähe varju jäänud olevat. Blogi esimeses postituses mainin eksperimendi kriteeriumites: „Kui kuu kulutused ületavad perioodi lõpuks 135 eurot, siis otsin ma erinevad võimalused, kust ma puudu jääva raha leiaksin, või MILLEST MA PEAKSIN LOOBUMA“. Seega, ma pole väitnud, et noor peab kulutama kindlasti 30+ eurot trennile või et ta peab tingimata vabatahtlikku tööd tegema. Tõenäoliselt olen ma seda seni liiga vähe rõhutanud. Eksperimendi lõpus valmiv kokkuvõte toob välja need aspektid, milliseid tegevusi sellise toetuse saaja peaks eelistama. Võib-olla tulebki välja, et vabatahtlik tegevus ongi taolistele noortele vastunäidustatud, või et äkki on võimalik noorel teha spetsiifilisi treeninguid hoopis tasuta. Samuti mainin siinkohal ära, et eksperimendis ei proovitagi väita, et toetuse saajad kindlasti ei oma ühtegi teist tuluallikat peale 135 eurose teotuse, kuid see on ainus summa, millega toetuse saaja saaks kindlasti arvestada õpingute perioodil.

Nende vastustega soovin ma vaid selgitada enda seisukohti ning muuta eksperimenti lugejale selgemaks. Kindlasti on kõik arvamused teretulnud ning igasugune kriitika aitab mul edasisi tegevusi paremini planeerida. Siinkohal tänangi neid, kes nuudlite teema esile tõstsid.

PS! Kuna ma ei tea täpselt, kus  minu blogi on levitatud, siis ei oska ma vastata nendele küsimustele, mis on jäänud mõnda (Facebook-i) kommuuni  kommentaariumisse. Seepärast olen tänulik, kui esitate küsimusi aktsiooni FB lehel või siin samas blogi kommentaariumis, nagu mõned head inimesed seda juba teinud on. Nõnda saan kiiremini tekkinud küsimustele või ebaselgustele vastata. Kui soovite blogi ja FB väliselt vastata, siis kirjutage aadressil juhnas123@gmail.com.

Olge endiselt uudishimulikud

Juhan-Mart

Esimene poodlemine ja edasised kulutused

Tere jälle!
Esiteks tahan jagada teiega oma heameelt, et blogi lugenute arv on ületanud 2800 inimese piiri. See tähendab, et ma ei tee asja ainult iseendale. Selle eest suur aitäh teile!

Teiseks mainin ära ühe olulise aspekti, mille aktsiooni käimatõmbamise tuhinas unustasin kirja panna. Kuigi mina olen see konkreetne isik, kes eksperimendi läbi viib, on selle taga seismas ja mind igati toetamas Noored Sotsiaaldemokraadid. Idee sündiski noorsotside haridusvaldkonna grupi koosolekul laua taga istudes, kui mõtisklesime antud eksperimendi ajendiks oleva eelnõu üle. Seepärast ei saa ma kogu aktsiooni korraldamise au enda peale võtta.

Kuigi aktsiooni taga seisab poliitiline noorteühendus, ei hakka te nägema siin blogis ühtegi kriitikanoolt konkreetse poliitiku või erakonna suunas, sest eksperiment pole nende pihta suunatud. Peamiseks on siiski idee, mida soovitakse ellu viia. Nagu Facebook-i infos ka kirjas on, siis annan ma edasi vahetut tagasisidet kogetust liialdusteta. Mõtted, mida siit blogist loete, tulevad minult ning lähtuvad eksperimendist endast.

Loodetavasti ei häiri teid eelpool mainitud aspekt. Eksperimendi mõte sellest ei muutu. Kõik saab olema aus ning läbipaistev.

Kuid siirdume nüüd tänaste kulutuste juurde. Hommikul sõitsin ma Viljandist Tartusse. Õnneks ei pidanud ma selle eest midagi maksma, sest minu vennal oli Tartusse asja ning nii sain ma tasuta sõidu.

Jõudnud oma Tartu elamusse, sain ma mõnes mõttes õnne osaliseks. Elamu ühisköögis asub selline riiul, nagu "Kõigile". Kuna kohas, kus ma elan, on aeg-ajalt ka lühiajalisi elanikke, jätavad nad reeglina endal üle jäänud asjad sellele toredale riiulile. Kõige tihedamad köögi kasutajad oleme mina ja mu toakaaslane Riho, mistõttu me seal seisvatest asjadest ka kõige rohkem kasu lõikame. Tänu sellele riiulile saan ma järgneva kuu jooksul kasutada peaaegu kilost suhkrupakki, 0,5 liitrit toiduõli ja natuke teed. Väike kergendus rahakotile.

Siiski ei saanud ma sealt kõike ning seetõttu pidin ma tegema ka mõningaid sisseoste. Valitud poeks osutus Raatuse Comarket. Kuna lähtun põhimõttest "maksimaalselt soodne", siis leidsid esimesena koha toidukorvis kiirnuudlid. Comarketis maksis pakk nuudlirooga 30 senti. Võtsin neid 6 tükki (FB-s väike viga; seal kirjas 5). Teisena võtsin paki kiirkaerahelbeid (450g), mida peaks jaguma üsna mitmeks hommikuks. See läks mulle maksma 76 senti.

Järgmistena leidsid koha toidukorvis liitrine piimapakk, 6 kanamuna ning Rakvere paneeritud kroketid (240g). Lihasisaldus pole neis küll teab mis suur, aga asja ajas hetkel ära (edaspidi katsun ikka päris liha vaadata). Liites kogu toidukorvi sisu kokku, tuli summaks 5,25.

5,25. Arvestades toidukorvi sisu, siis sellest peaks jaguma mõneks päevaks. Vaid piima ja liha peab vahepeal juurde muretsema.

Kuna tegu on õppeaasta algusega, siis võivad ette tulla mõningad erakorralised kulutused. Näiteks mingi aeg tuleks muretseda vihikuid ja kirjapulkasid. Need soetan ma siis, kui tean, milliseid loenguid erinevad õppejõud peavad (kas saab arvutit kasutada või mitte). Midagi on mul järel ka möödunud semestrist, mistõttu ei peaks selle peale liialt raha kuluma. Samuti võivad sügistuuled tervisele paha teha. Seda loodan ma siiski vältida. Küll aga tean, et kodus ootab mind paarsada grammi mett, mis kindlasti ära kulub :)

Igatahes 135 eurost on järel 129,75. Kuidas ma seda summat kasutan, sellest juba edaspidi.