IV ehk viimane täispikk nädal - palju kulutusi, mida saanuks vältida

Tere!

Eksperiment on kohe-kohe läbi! Ilmselt pakub see uudis mulle rohkem rõõmu kui lugejatele. Igatahes kõik täispikad nädalad on läbi ning järele on jäänud vaid kolm päeva. Enne, kui kirjutada viimastest päevadest, tuleks võtta kokku möödunud nädal. Nädal ei kujunenud üldse mitte kalliks, kuid endale tuhka pähe raputades ei saa seda kindlasti nimetada "soodsaim võimalikuks".

Aga kõigest lähemalt. Nädala alguses pidin sõitma Viljandist Tartusse. Kuna mul oli Tartus kokku lepitud üks kohtumine kella 10.30-ks, siis pidin üsna varajase bussiga tulema. Paraku ei leidnud sobiva ajaga autot, mis oleks kahe linna vahel liikunud, mistõttu pidin bussi eelistama. Parima ajaga oli minemas GoBus-i liin. Soovitan teistel tudengitel GoBus-i liine pigem vältida. Seda kahel põhjusel. Esiteks on selle firma bussid küsitavas seisukorras; teiseks ning peamiseks, isegi tudengitele tehtava soodustusega maksab pilet Viljandist Tartusse 5 eurot. Kuid kuna olukord nõudis, siis pidin seda võimalust kasutama. Arvan, et ka teistel tudengitel pole alati võimalik saada kellegi auto peale, mistõttu ei peaks ma antud kulutust liigseks laristamiseks.

Olles Tartusse jõudnud, läksin ma esimese asjana poodi esmaspäevaste loengute vahele väikest pala otsima. Sain 1,26 euro eest 2 banaani ning ühe Coca-Cola. Pärast poeskäiku kokkusaamisele jõudes võtsin ma jutu arendamiseks kõrvale ühe tassi teed, seekord hinnaga 1,10 eurot.

Päeva lõpus koju suundudes polnud mul vaja esialgu midagi osta, sest möödunud nädalast oli külmkapp piisavalt sisustatud, et kõht ära täita.

Järgmisel päeval võtsin ette turul käigu, lootes leida hea hinnaga liha. Selle ma ka leidsin. Tallegg-i letis oli müügil 900g kanaliha šašlõkki, hinnaga 2,40 eurot. Julgen väita, et selle "diiliga" panin ma igati täkkesse, sest sellest lihast jätkus mulle terveks nädalaks. Riisi, mida kõrvale teha, oli mul piisavalt, ning makaronigi oli paariks korraks.

Nädala keskel oli vaja külmkappi veelgi täiendada. Nii sai soetatud 400g makarone, 600g rukkileiba, 500g pelmeene, 2 liitrit piima ning 10 muna. Kogusummaks kujunes 4,30 eurot. Siin mainin ära, et pelmeenid on mul siiani külmikus, mistõttu on selleks nädalaks juba paar söögikorda olemas. Kolmapäeva hilisõhtu oli selle poolest hea, et olles parajasti õppimas järgmise päeva seminariks, kutsusid lähedal elavad trennikaaslased mind enda poole "üleliigset" smuutit jooma. Pakkumine oli liiga ahvatlev, et sellest ära öelda. Loomulikult suur aitäh neile selle eest :)

Neljapäeval tegin ma kulutusi, mida teoreetiliselt oleks saanud vältida, kuid mis konkreetse päeva tempot silmas pidades polnudki väga väärad... vähemalt minu meelest. Kuna kolmapäeva õhtul sai hiliste tundideni õpitud (ja smuutit joodud), ei õnnestunud mul hommikul päris sellisel ajal ärgata nagu oleks soovinud. Kuna loeng algas 8.45 ning ärgates oli kell juba 8.10 (umbes 20 minuti jalutuskäik õppehoonesse), otsustasin ise mitte vaaritama hakata ning hommikuseks ampsuks midagi tee pealt haarata. Esimest söögikorda poleks tahtnud jätta loengu järgsesse aega, kuna tegu oli topelt loenguga, mis kestis 12.00-ni.

Paraku olid sellel kellaajal kõik toidupoed kinni (vähemalt minu elukoha ümbruses), mistõttu sai hommikuse snäki paigaks Statoil. Tee peale sai võetud 1 tee (1 euro) ning kaks Snikersit (kokku 1 euro), et aju kuidagi üles äratada. Tagantjärele võib ju öelda, et oma viga, et varem ei ärganud ning sööki kaasa ei teinud vms, kuid ilmselt magavad enamus üliõpilasi vahepeal kauem kui peaks/võiks.

Ka neljapäeva õhtupoolik takistas tavapärast öhtusöögirutiini. Pidin seekord pärast trenni otse ühele koosolekule suunduma. Kuna viimasest söögikorrast oli möödas umbes 6 tundi, oli kere üsna tühi ning võtsin tee pealt 0,5 liitrit Coca-Colat (0,79 eurot) ning kaks Säästu kaubamärgi kohukest (kokku 0,26 eurot). Suurema nälja kustutasid need ära ning pärast koosolekut sai kõht korralikumalt täidetud.

Reedel sain ma tasuta Viljandisse. Kuid nädalavahetus ei möödunud mitte ainult kodulinnas, vaid pidin ka Paides noorsotside volikogul käima. Transpordi Paidesse ja tagasi sain ma tasuta, kuid kuna süüa seal ei pakutud, tuli see hiljem pärast 5-tunnist koosolekut ise vaadata. Menüüsse läks 2 banaani ning tšeburekk, mis kokku läksid maksma 1,15 eurot. Enne Paidesse sõitu olin võtnud paki nätsu ning jällegi pudeli Coca-Colat, kogusummas 1,06 eurot.

Sama päeva õhtul sain kokku ühe tuttavaga, kellega tegime natuke tööd ühe avalduse kallal ning kellega ajasin niisama mõnusat juttu. Kuna töö ja muu jutt venitasid õhtupooliku üsna pikaks, kulus selle peale ka päris mitu tassi teed. Tee peale kulus seekord kokku lausa 3 eurot.

Seega, lüües kõik need kulutused kokku, saame nädala maksumuseks 22,32 eurot. Järele on jäänud veel 60,64 - 22,32 = 38,32 eurot. Kokkuvõttes tuli üsna soodne nädal. Selle tulemuse juures mängis kindlasti rolli see hulk kanaliha, mille ma turult sain. Sest tõesti - sellest jagus väga mitmeks toidukorraks. Samas jällegi tunnistan, et oli mitmeid teisi kulutusi, mida oleks saanud koomal hoida. Olgu selleks siis 3 eurot tee peale või sisse magatud hommikutunnid. Kindlasti oli teatav kõrvalekalle põhimõttest "maksimaalselt soodsalt", kuid ma ei pea seda kõrvalkallet ülemäära tõsiseks.

Vastaksin siin postituses veel osadele kommentaaridele, mis vahepeal on tekkinud. Peamiseks kujunes teema pastakate ümber. Nendest siis nii palju, et:

• Pastakatäidised on õige tähelepanek. Paraku need kirjapulgad, mis mul tühjaks said, olid paberist rullitud korpustega, kust sisu välja võtta ei saanud. Enamus pastakate puhul siiski saab seda teha.
• Tasuta pastakaid saab tõesti erinevatelt messidelt ja koolitustelt. Näiteks viimati tühjaks saanud pastakad olidki nõnda endale muretsetud. Samas ei jätku üritustelt kogutud pastakaid kah igaveseks ning mingi hetk saavad needki otsa. Siiski nõustun, et tasub alati koolitustelt ja mujalt pastakaid kaasa krabada :)
• TÜÜE variandi peale minu "nupp" ei tulnudki. Oleksin pidanud varem pastakate probleemist blogis kirjutama. Oleksin 90 senti kenasti kokku hoidnud.

Teise teemana mainiti toidu kaasa tegemist. Pole mitte vale tähelepanek. See nõuab lihtsalt rohkem tahtmist. Reeglina olen ma õhtuti puru laisk, mistõttu ma pole kunagi viitsinud väga toitu kaasa teha (mitte et ma sellega kuidagi end välja vabandaks).  Samas on see siiski moodus, kuidas raha kokku hoida. Kes on tragimad kui mina, siis kindlasti kasutage seda varianti. Loomulikult rakendan isegi seda viimastel päevadel, kui vajadus tekib.

Mis puudutab kommentaarides välja toodud loogikaviga, siis on jah loogikaviga.

Lubasin eelmises postituses, et kirjutan seekord riiete hindadest, aga tegelikult mainisin seal juba natuke nende kohta. Lisan riiete küsimuse eksperimendi kokkuvõttesse, sest see sobib sinna kuidagi paremini kui konkreetse nädala kokkuvõttesse.

Aga ongi jäänud siis viimased päevad. Seega pole lõpptulemit vaja kaua oodata. Ei hakka pead andma, et millal kokkuvõte blogisse ilmub, kuid katsun hiljemalt neljapäeva õhtuks selle valmis saada.

Olge mõnusad!

Juhan-Mart