III nädal - vähe üllatusi, palju kulutusi

Tere

Eksperiment on läbimas viimast kurvi enne lõpusirget, ehk 3 nädalat on möödas ning järel on 1 nädal ja 3 päeva. Olen endiselt elu ja tervise juures ning sügistuuled on senimaani minust kaarega mööda vuhisenud (ptüi-ptüi-ptüi). Küll aga on mind vaevama hakanud hoopis teised ja omamoodi mured. Kuid nendest natuke hiljem.

Hetkel räägiksin natuke kolmanda nädala kulutustest. Nagu viimases postituses mainisin, plaanisin ma veeta Tartus kõik nädala 7 päeva ning seeläbi näha, palju kulub mul raha täispika nädala jaoks. Siiski pean häbiga tunnistama, et olin ainult 6 päeva Tartus. Nimelt sain laupäeval teada, et pühapäeva hommikul olen oodatud oma endise kooli õpilasesinduse koosolemisele, kus mul paluti jutustada Viljandi Noorte Volikogu valimistest ning oma muudest tegemistest. Kuna pidin laupäeval veel õhtul Tartus olema, sõitsin Viljandisse alles 23.00. Mis parim - ma sain sõidu Tartust Viljandisse tasuta. See aga tähendas omakorda, et esmaspäeval tagasi saamiseks tuli jälle natuke rahakotti paotada.

Sellest hoolimata võin anda adekvaatse hinnangu sellele, palju läheb maksma üliõpilase nädal Tartus, sest laupäeval ostsin ma valmis need toiduained, mis mul pühapäevaks mõeldud oli. Kuid nüüd toon täpsemalt välja, mida ja kui palju ma möödunud nädalal ostsin.

Nädala alguses sain ma sõbranna autoga Viljandist Tartusse. Sõit oli loomulikult oluliselt mugavam ja huvitavam kui bussis ning sealjuures ka odavam - kõigest 3 eurot.

Nädala esimene poeskäik nõudis lisaks toidu muretsemisele ka muid kulutusi. Vahepeal said mul mõlemad pastakad tühjaks. Ostsin 2 normaalsemat tüüpi kirjapulks ning need läksid maksma 0,90 eurot. Igati korralikud pastakad.

Sama poeskäiguga hankisin toidukorvi teed (20 pk, 0,58 eurot), 500g pelmeene (0,77 eurot; 2,5 toidukorda), liiter piima (0,56 eurot), 400g makarone (0,48 eurot) ning paki nätsu (0,44 eurot). Samuti ka liitri kalja (1 euro), mille võtsin kaasa rebaste ristimise peole, et kurk päris ei kuivaks.

Järgmisel päeval vaatasin "sahvrisse" juurde tõsisemat liha. Konsumist sain üle 300g kanafileed 1,95 euroga. Arvestades, et sellest jagus nelja toidukorra kõrvale, tundub see hind igati mõistlik. Võtsin juurde veel leiba, 10 muna ning liitri piima, mis maksid vastavalt 0,59, 1,15 ja 0,50 eurot. Kuna aju küsis magusa järgi, sai samal päeval võetud õppimise tõhustamiseks ühe Snikersi ja 0,5 liitrit Coca-Colat (1,31 eurot). Hiljem sain kokku ühe tuttavaga, kellega kohvikus käik läks maksma ühe teetassi, ehk 1 euro.

Järgmisel poeskäigul ostsin taas leiba ning piima (leib endiselt 0,59, piim 0,56 eurot), liitri rapsiõli (2,55 eurot) ning pudeli ketšupit (570g 1,49 eurot). Paljud võivad arvata, et "miks nii kallis ketšup?". Jah, oleks võimalik osta ka sama palju ketšupit pea poole odavamalt, kuid paraku kipuvad odavamad alternatiivid olema minu jaoks kannatamatu maitsega. Seetõttu sai võetud odavaim ketšup, mis maitseb. Olen küll öelnud, et ostan põhimõttel "maksimaalselt soodsalt", kuid samas ei saa inimene süüa midagi, mis talle ei maitse.

Nagu möödunud nädalal sai lubatud, käisin ma oma soengut korrastamas. Võtsin kommentaatorite nõu kuulda ning läksin Tartu Kutsehariduskeskuse juuksurisse. Tagantjärele mõeldes oli see väga õige otsus. Sain sealt (vähemalt enda meelest) kena soengu kõigest 2,50 euro eest. Töö oli kiire ning korralik.

Samuti mainisin möödunud nädalal, et ostan mõningaid hügieeni- ja köögitarbeid. Nii läksin ma otsima WC-paberit, nõudepesuvahendit ja küürimisnuustikuid. Rimis tundusid need olevat kõige soodsamad. 8 rulli WC-paberit maksis 1,49 eurot, 500 ml nõudepesuvahendit 1,63 eurot ning nuustikud 0,29 eurot. Samas leidsin Rimist veelgi häid pakkumisi. Näiteks oli seal parajasti 40% allahindlus kõikidele purgisuppidele. Nii võtsin endale purgi hapukapsa suppi, mis maksis 0,71 eurot. (Seda jagus mul kolmeks söögikorraks). Kuna supi kõrvale kulub leiba, siis sai võetud juurde päts leiba (endiselt 0,59 eurot ning 600g). (Seda leiba läks ikka väga palju möödunud nädalal). Väikse vahepalana sai võetud 1 Lioni šokolaad, hinnaga 0,59 eurot.

Nädala viimase poeskäiguga soetasin 10 muna (endiselt 1,15 eurot), liitri piima (0,50 eurot) ning 240g kroketeid, mille sain allahindlusega tavapärase 1,49 asemel 1,05 euroga.

Seega, kui lööme kõik need arvud kokku, saame summaks 29,92 eurot. See on omajagu kallim kui möödunud nädalad, kuid siin tasub meeles pidada, et osad kulutused on siin pikemaajalised ning mõne vahepala võinuks ka ostmata jätta. Samuti pidin ma oma toitmisega sellel nädalal ise hakkama saama ning kodus viibisi  vaid ühe päeva.

Lubasin ka uurida natuke riiete hindasid. Kuna mul ei õnnestunud naissoost tuttvavat mulle sobival ajal poodidesse meelitada, siis vaatasin eelkõige meesterahvastele mõeldud riideesemeid (siit ka kutse neidudest kommentaatoritele - palju maksab keskmine püksipaar/seelik/kleit jm riideesemed). Igatahes, keskmised teksapüksid saab poest kätte vahemikus 25-40 eurot. Vahemik sõltub sellest, millise kehaehitusega keegi on. Odavamat püksipaari mina ei tihkaks osta (kui tegu pole mingi allahindlusega), sest enamasti jätavad nende kvaliteet soovida ning tulemuseks võib olla hoopis see, et pidevalt tuleb osta odavaid pükse, selle asemel et osta üks korralikum paar, mis kestab kaua.

Kuid nüüd olekski aeg rääkida sellest nö murest, mis mind vaevama on hakanud. Nimelt on üsna tülikaks muutunud pidev toidu valmistamine keset päeva. Kui ma tahan soodsalt lõunat süüa, siis pean ma selleks alati tulema koju ning ise valmistama endale midagi. See tähendab, et kui mul on kahe loengu vahel paar tundi aega, siis see kulubki selleks, et ma jalutan koju, teen toidu valmis, söön, heal juhul lebotan paarkümmend minutit ning tõttan tagasi loengusse. See on üsna tüütuks muutunud ning tegelikult on see ka aegakulutav. Eelnevatel semestritel olen kahe loengu vahel (kui nende vahel on 2 tundi aega) eelistanud teaduskonnale lähedal asuvaid kohvikuid, kus saab väiksema aja- ja energiakuluga söönuks. Loomulikult on see kallim, kuid samas ka mugavam. Sa säästad palju aega ning vaeva. Seega pole praegune olukord mitte meeldiv. Ma ei ütle, et see nüüd mingi piin oleks, aga tüütu kohe kindlasti. Oleks praegu sessi aeg, siis oleks eriti nüri raamatukogu ja kodu vahet kõmpida (raamatukogus on minu meelest mõnus õppida, mistõttu eelistan seda sessi ajal külastada).

Samuti pean tõdema, et hing ihkab üha enam hommikuse kakao järele, mis reeglina sai Statoilist kaasa krabatud, kui loengusse jalutasin. Tegelikult ju oleks võimalik ka termosesse seda teha, aga mul pole termoskruusi. Järjekordne väljaminek üliõpilasele?

Hiljaaegu küsis üks kommentaator, et "kas õlle mekk ja sõprade hea seltskond ka veel meeles on?". Vastuseks nii palju, et õlut pole ma kunagi armastanud, mistõttu pole selle järgi mingit igatsust. Sõpradega olen ma samuti saanud kokku. Loomulikult pole ma saanud endale lubada teab mis värvikaid väljaskäimisi, kuid õnneks on ka teisi aja veetmise võimalusi. Kuigi jah, kohvikus kohtudes on nadi küll, kui peab piirduma pelgalt tassi teega.

Kuna varasemalt olen harjunud vähe rohkem endale lubama, siis ühe kuuga neid harjumusi ümber kujundada pole lihtne. Senimaani olen enda meelest üsna kenasti isegi hakkama saanud, aga nagu võite nädala kokkuvõttest näha, siis magusa osakaal menüüs kipub vaikselt kasvama, ehk vanad harjumused annavad tasapisi endast märku.

Kokkuvõtlikult julgen väita, et kodus käimine tuleb tudengi rahakotile pigem kasuks kui kahjuks. Samas tasub arvestada, et koduski maksab keegi minu toidu eest.

Nüüdseks on mul järel 135-44,44-29,92 = 60,64 eurot. Ehk, kui prognoosida eelmiste nädalate järgi, siis peaks uue nädala lõpuks olema järel umbes 35-40 eurot. Milliseks olukord tegelikult kujuneb, saab näha juba varsti.

PS! Lubasin kirjutada ka riiete hindadest. Nädala teises postituses kirjutan nendest pikemalt. Praegu venitaks see niigi pika postituse talumatult suureks.

Uudishimu soovides

Juhan-Mart