Tere!
Pean mainima, et teine eksperimendi nädal on alanud omajagu põnevalt, kuid selle võrra ka natuke kulukamalt. Nigel on see, et mõningaid asju oleks ma saanud võib-olla paremini planeerida ning sellevõrra ka soodsamalt läbi saada.
Kuid hakkan siis asjadest täpsemalt rääkima. Esmaspäeval istusin ma Viljandis bussi peale, et kell 12 loengus olla. Möödunud nädalal seda loengut veel polnud. Paraku oli mulle sobiva ajaga bussi hind mitte eelmises postituses mainitud 4,70, vaid 4,90 eurot. Pole just soodsaim hind. Seega katsun uuel nädalal Viljandist saada sõbra autoga (juba sellel teemal kokku lepitud). Siis läheb sama ots mulle maksma vaid 3 aurot. Kokkuhoid missugune.
Kui esmaspäeval Tartusse jõudsin ning arvutisse kiikasin, nägin, et kell 12 algav loeng kestab mitte kella 14-ni, vaid kuni kella 15.45-ni. Seega tähendas see sisuliselt seda, et kui ma loengu pausi ajal midagi hamba alla ei saa, siis on järgmine söögikord alles õhtul kella 19.00 paiku. Et seda vältida, võtsin ma teel ülikooli poest kaasa 2 banaani, ühe Belvita küpsise (kusjuures, soovitan - annab tõesti tunniks kuni kaheks parema enesetunde, kui kõht häda teeb) ning pooleliitrise Coca-Cola. Kokku läks see mulle maksma 1,59 eurot. Tean, et paljud ütlevad, et "mis jook see C-C sportlasele on!?", kuid see annab hea laengu, et uueks loenguks terav püsida. Mitte, et ma ütleks "jooge pidevalt Coca-t", kuid vahel kulub see marjaks ära.
Igatahes mõistsin, et olin päeva planeerimisega natuke puusse pannud ning järgmisel korral tasub kahe loengu vahele midagi paremat vaadata. Kuigi, toon siiski välja, et ka teised samast loengust osavõtjad olid võtnud pausiks kaasa küll šokolaadi, energiajooke, erinevaid saiakesi vms. Seega, tundus olevat suht sama menüü võrreldes teiste üliõpilastega. Huvitav, palju neile see maksma läks?
Kui loengud olid õhtusse saadetud ning trenn läbi saanud, võtsin ma tee Ujula Konsumisse. Kuna riis oli möödunud nädalast olemas ning isegi pakk nuudleid riiulil seismas, siis polnud ülemäära palju vaja. Juba harjumuseks saanud viisil võtsin esiteks 2 liitrit piima (1 euro), 10 muna (1,15 eurot) ja rukkileiba (600g, 0,63 eurot). Nüüd oli vaja vaid midagi riisi kõrvale. Säästukaardi soodustusega sain ma suitsutatud 330g kana kintsuliha 1,79 euroga. Sellest on mulle piisanud neljaks söögikorraks, mis tähendab, et portsu kohta maksin ma peaaegu 0,45 eurot. Kui oleks toorest ja suuremas koguses kanaliha vaadanud, oleks võib-olla soodsamalt saanud, aga õhtul pärast väsitavat päeva vaaritama hakata pole just mõnusaim tegevus, mistõttu otsustasin seekord nõnda. Arvan, et tegu pole erilise laristamisega. Tegu siiski korraliku lihaga ning võrreldes teiste lihatoodetega, mida poes kohtab, ka üsna soodsaga. Turule minekuks polnud sellel päeval lihtsalt aega.
Tuulepea nagu ma olen, jätsin ma jällegi kilekoti koju, ning kulutasin sellele 10 senti. Lüües need kokku, tuleb summaks 4,67 eurot. Nendest asjadest on veel järel leiba ja mune (ja kilekott).
Järgmisel päeval sain ma hea üllatuse osaliseks. Kuna minu elukohas vabanes kõrvaltuba, mis on suurem kui minu esialgne, siis leppisin majapidajaga kokku, et mina ja mu toakaaslane kolime sinna. Kuu üür koos kommunaalidega sellest ei muutu. Lihtsalt ruumi on rohkem. Ainus kulu, mis sellega kaasnes, oli see, et ma pidin tegema uuele toale ühe lisavõtme enda tarbeks. Eelmise toa puhul oli toakaaslane selle kulutuse enda peale võtnud, mistõttu oli nüüd minu kord seda teha. See läks mulle maksma 2,40 eurot.
Samuti sai mulle selgeks, kui palju läheb mul uusi õppevahendeid tarvis. Kuna enamus loengutes on käsitsi konspekteerida parem kui arvutiga (vähemalt minu meelest; osades ainetes ka ei lubata arvuteid kasutada), siis oli mul tarvis lisaks vaadata 5 kaustikut. Otsustasin siiski vähe targemalt toimida. Nimelt läksin ma kirjatarvete poodi ning ostsin seal 5 kiirköitjat ning 100 lehte augustatud ruudulist paberit. Nõnda sain ma endale 5 A4 formaadis kaustikut, igas 40 lehekülge. Neist peaks piisama järgmise semestrini. Kõige parem on selle juures see, et kogu krempel läks maksma 2,93 eurot. Seega tuleb ühe A4 formaadis kaustiku maksumuseks peaaegu 0,59 eurot. Minu meelest suht hästi saadud.
Planeerimata kulutusena tuli mul soetada Eesti Vabariigi Põhiseadus, mida mul senimaani polnud. Lihtsalt üks õppeaine (täpsemalt Riigiõigus) nõuab, seda iga loeng kasutada saaksin. Rahvaraamatust sain ma selle hinnaga 2,18 eurot. Soodsamat varianti ma mujalt ei leidnud. Ilmselt oleks saanud ka mõne sõbra käest laenata, kuid samas on see asi, mida läheb tulevikuski tarvis.
Kuna tänase lõunaga sai mul piim ja kanaliha otsa, tuli külmikut jälle natuke täiendada. Ostsin liitri piima ning ühe konservi turisti einet. Kokku läksid need kaks asja maksma 1,09 eurot. Piimast jätkub reedeni, liha sama kaua.
Lööme siis kõik senised kulutused kokku: 4,90 + 1,59 + 4,67 + 2,40 + 2,93 + 2,18 + 1,09 = 19,76€. Möödunud nädalal kulus mul kokku 19,98. Samas tuleb arvestada seda, et möödunud nädalal ei pidanud ma kulutama 7,51 eurot nö muudeks kulutusteks, nagu nt põhiseadus, võti ja õppevahendid. Seega, nagu tuleb välja, on taolised kulutused samuti üliõpilase jaoks oluliseks kuluartikliks. Neid ei tule ette küll igal nädalal, kuid kuu jooksul siiski esineb.
Ma tean ette, et ma pean nädalavahetuseks Viljandisse saama, ehk transpordi peale on kindlasti natuke raha kulumas. Samas ei pea ma sellel nädalal ilmselt enam ise toitu ostma, mistõttu ei tohiks 7 päeva peale kokku üle 25 euro kuluda.
Avaldage arvamust - kas ja kus olen teinud sellel nädalal (suuri) möödalaskmisi? (Ise ütleks, et esmaspäev kujunes kulukamaks, kui oleks võinud).
Endiselt - olge uudishimulikud!
Juhan-Mart
Transpordiga seoses on võimalik ka hääletada, kui muidugi selline variant sobib Sulle. Facebookis on ka selline lehekülg nagu KUSKUHU, kus autojuhid pakuvad vabu kohti. Enamus tahavad küll raha, aga siiski on see odavam kui bussisõit. :)
ReplyDeleteHääletamine on selline ehku peale minek - ei tea iial, millal kohale jõuad. Aga KUSKUHU on küll variant :)
DeleteMa olen Rakverest pärit ja meil on rakverlastel selline kommuun Facebookis nagu "Rakvere-Tartu-Rakvere", kus kõik liikuda tahtjad ja ise liiklejad infot vahetavad, päris hästi toimib, meil seal ligi 500 liiget juba. Ja sõidud saab alati tehtud odavamalt kui bussiga. Sina, kui aktiivne noor, võiks Viljandi-Tartu kommuuni ka teha, sest on küll olemas Vändra-Viljandi-Tartu-Viljandi-Vändra grupp, aga seal oli viimatise seisuga 22 liiget. Viljandi-Tartu-Viljandi kommuun saaks ilmselt samas suurusjärgus liikmeid, kui sarnane Rakvere kommuun :)
ReplyDeleteSee on hea mõte. Uurin tausta ning kui sellist kommuuni pole, siis võib luua küll
DeleteSee Facebookis olev lehekülg on KESKUHU tegelikult ning seal on tihtipeale selline võimalus, et sa saad täpse kellaaja kokku juba leppida, et mis kell sind kusagilt peale võetakse ja väljasõit toimub. Kahtlen, kas eraldi kommuuni tasub teha, sest minu meelest KESKUHU toimib päris hästi. Lisaks võib kiigata sellisesse kohta: http://kultuur.edu.ee/board/gbook.php , kus kultuuriakadeemia tudengid oma liikumisinfot jagavad. :)
DeleteHuvitav oleks ka see kui Sa lisaksid umbes mitu kalorit Sa päevas sööd. Mulle jääb mulje, et Sinu ostetud nädala söögist piisaks suurema energiavajadusega inimesele, eriti sportlasele, ainult kaheks päevaks.
ReplyDeleteNii, uurisin vähe selle kohta. Kui kasutada allpool soovitatud lehekülge, siis natuke jääb kcal puudu küll, kuid mitte oluliselt. Arevestada võib ka sellega, et nädalavahetusel saan ma kodus natuke korralikumat toitu kah. Seega, puudujääk ei tule liiga suur.
DeleteKui huvi on, siis ütlen, et süsivesikutest on natuke puudust, ning rasvasid ja valke tarbin natuke üle (0,9-2% rohkem kui soovitatakse).
Kuid eks ma katsu hoolikamalt silma peal hoida
Kalorite arvutamisel aitab näiteks Tervise Arengu Instituudi toitumisprogramm - http://tap.nutridata.ee/. Seal saad end tasuta registreerida ja sisestada iga päev tarbitud toidud ja nende kogused - ja programm ütleb, kui palju kaloreid tarbisid ja milliseid vajalikke toitaineid võib sellise toitumise juures puudu jääda.
ReplyDeleteVaatasin järele ning tundub olevat täitsa asjalik lehekülg. Aitäh :)
DeleteLoen su blogi ja kuidagi kurb hakkab.
ReplyDeleteSuurem osa meist läheb ülikooli otse (või üsna otse)gümnaasiumipingist. Seal on nii oluline pidada kinni standarditest nagu koolisöökla menüü, koolimööbli vastavus ealistele iseärasustele, klassiruumi paigutus (et valgus langeks ikka vasakult) jne. Nii kui aga 18 täis tiksub, lendavad need ennist nii olulised reeglid vastu taevast. Nagu ei peaksi enam sööma tasakaalustatud menüü järgi, nagu ei peakski enam eakohase mööbli taga õppida saama. Mind ärritasid sellised asjad esimesel ülikooliaastal vist kõige enam. Toitusin tihti praekartulitest; loengupausidel kaasavõetud võileibadest - kaugel normaalsest toidusedelist. Sellist toitumist põhjustasid nii rahaline olukord kui ka päevane graafik. Isegi kui oleks südamest soovinud turule või säästumarketisse jõuda, ei olnud see veel lahti või oli juba kinni, kui koolipäeva auk tekkis. Samuti ajas mind naerma (loe: nutma) üks suure auditooriumiga loengu eksam, mille sooritasime maavalitsuse saalis põlve otsas: pikas reas pehmetel ilma lauanurgata klapptoolidel. Kõik üliõpilased reas nagu silgud pütis, A4 paberid süles kirjutasime. Plaksti polegi enam oluline, et oma teadmisi saaks testida valgusküllases ruumis, nõuetekohase tooli ja laua taga nagu see oli gümnaasiumis.
Ma saan aru, et kuhugi peab kriipsu tõmbama, aga kas see peab olema nii jäme?
Olgu, nüüd kaldusin juba teemast kõrvale. Kuidagi jäi selline mulje, et oma eksperimendi ajal sa endale mingit luksust küll lubada ei saa (st elad nii, et ei luba). Mina tunnen küll, et vahel on täiesti õiglane endale a la tops kodujuustu, pakk küpsiseid või kosutavat mahla lubada. Need ei ole must-have asjad, mida poest soetada, ent...näidake mulle üks poliitik, kelle lapsed seda endale keelama peaks.
Aga jõudu sulle, pool kuud juba möödas :)
Kes ainult üksluiset toitu sööb ei märkagi kuidas ta mõttemaailm igavaks muutub ja motivatsioonihäired tekivad, füüsilisest väsimusest rääkimata. Suhkruid, vitamiine ja rasvu on kehale vaja sama palju kui 7+h und, kuid söögihinnad on ületamas igasuguseid piire. Tõepoolest, ülikool ei peaks olema kiirnuudli aeg, aga praegu ainsad võimalused korralikult süüa on endale vanem elukaaslane leida, kes majanduslikult abiks on või tõesti jääda vanemate abile või õppelaenule lootma. Töötamine ja õppimine... võibolla võimalik mõnes lääneriigis, aga siin on sedasi võimalik omistada haridus, aga mitte haritus.
ReplyDeleteJuhan-Mart, kui Sa saad kodust kaasa sööke või seal varud rasva, siis võiksid need ka kirja panema. Oleta ikka ekspermendil, et kõrvaline abi on minimaalne.
Kindlasti üks põhjus miks näiteks Tehnikaülikoolist on nii palju väljakukkujaid, on see et inimese ajuni ei jõua piisavalt toitaineid, et raskeid seoseid luua. Motivatsioonitus ja depressioon ukse taga ootamas, traditsioonilise koguse alkoholiga.
Tasuta toitvaid lõunaid võiks hoopis ülikoolinoortele jagama hakata.
r.i.