Teine poodlemine ja vastused mõningatele tähelepanekutele

Tere, kallis lugeja!

Kuna külmkapp sai vahepeal piimast ja munadest tühjaks, siis tuli mul minna poodi tagavarasid täiendama. Mainin ära, et järel on kolm pakki „kurikuulsaid“ nuudleid ning kaerahelbeid samuti. Seega eelmisest ostust on üht-teist järel kah. Vahepeal on siiski olnud ka kaks poevälist kulutust, kogusummas 2,35 eurot. Nimelt käisin ma vahepeal riigiteaduste rebastega tutvumas ning korra ka vana sõbraga suve muljeid jagamas. Mõlemal korral sai kohvikust võetud tassi teed, hindadega 1,35 ja 1 euro. Arvan, et nii palju üks tudeng võib ikka endale lubada. Seega on mul rahakotis veel 127,40.

Seekord ei läinud ma Raatuse Comarketisse, vaid otsustasin Ujula Konsumi kasuks, mis jääb täpselt trenni minnes tee peale ning kus ma saan oma Säästukaarti rakendada. Läksin sinna otsima hea hinnaga makarone, leiba, piima ning korralikumat liha. Samuti on duššigeeli  ja hambapasta pakendid viimaseid pigistusi kannatamas. 

Hakates vaatama makaroni, oli üsna seal kõrval ka riisi. Kilo Säästu riisi tundus üsna hea hinnaga olevat – 99 senti. Arvestades seda, et ühe portsioni jaoks kulub umbes 70g riisi, siis jagub sellest mõneks ajaks. Makarone hetkel ei hakanud võtma, kuid plaanin sellegi varsti osta, sest läheneva sünnipäeva puhul saan ma Rimist -10% ostu pealt.

Aga eks riisi keetes peab soola ka natuke lisama. Kuna ma soola panen oma toidu sisse üsna vähe, siis tõenäoliselt ostsin ma täna peaaegu oma õppeaasta varu – 1 kilo soola. See läks maksma 30 senti.

Lisaks ostsin endale 400ml duššigeeli, 100ml hambapastat, 2 liitrit piima, 500g leiba, kümme muna ja 290 grammi guljašši liha (säästukaardiga 1,39 eurot). Kuna unustasin kilekoti maha, pidin sellelegi 10 senti loovutama. Kogu toidukorvi maksumuseks kujunes 7,90. Arvestades seda, et paljusid asju ma lähimatel päevadel või kuu jooksul ostma ei pea, siis tundub see hind mulle isegi üsna hea. Säästukaardiga sain kokku hoida ligi 50 senti, mis tähendab liitrit piima või 500g leiba (leiva puhul küll Säästukaarti kasutades).  

Nii palju siis toidust. Kuid sooviksin omalt poolt sõna sekka öelda ühele diskussioonile, mille leidsin seisvat „Sissejuhatus kõrgharidusreformi (30EAP)“ Facebook-i lehelt. Ka seal oli jagatud minu blogi esimest postitust ning kommentaariumis esitati mõningat pahameelt eksperimendi teostuse üle. Arvan, et ma peaksin siinkohal natuke selgitustööd tegema. Toon välja mõningad küsimused, mis tulid välja sealt ning mida olen mujalt kuulnud. Annan neile omapoolse selgituse:

• Tervelt pool ajast kulub trennile ja vabatahtlikule tööle? Kui ma kirjutasin, et hobi ja kodus käimine võtab „poole minu ajast“, siis ei mõelnud ma tõesti selle all 50% oma ajast. Katsun end järgmine kord paremini väljendada. 
• Osad on teinud tähelepanekuid, et 135 euroga pole mingi kunst end ära toita. Nüustun, et 135 euro eest saan ma suure tõenäosusega tõesti söönuks ning samuti ei tohiks kodus käimisega probleeme tekkida. Samas lähevad sellest rahast ka hügieenitarbed ning kulutused, mida ette planeerida ei saa. Olgu selleks kasvõi külmetuse ravimiseks ravimi soetamine. Eksperiment ei ütlegi, et raha kindlasti otsa saab.
• Miks ma üürile ja trennile kuluvat raha pole esialgu sisse arvestatud. Seda selle pärast, et sellisel juhul oleks mul kuu alguses käes 35+- eurot. Loomulikult oleks eksperiment siis palju vaatemängulisem ning šokeerivam, kuid see oleks sisuliselt ka teostamatu ülesanne. 1 euroga päevas naljalt ära ei ela. Samas, leidub ka erandeid.
• Miks nii kulukas hobi? Miks ma ei tee terviseradadel trenni? Minu hobi võtab mult tõesti üsna suure summa kuu lõikes. Kuid ma ei saa nõustuda, nagu oleks see tühi laristamine või ebaratsionaalne. Kuna minu hobiks on kergejõustik, spetsiifilisemalt 100 meetri jooks, siis seda ainult metsas või linnas jooksmisega ei arenda. Ma ei väida, et ma peaks selleks alati staadionil viibima (kus ma ei viibi praegugi iga päev), kuid siiski on mul vaja sisehallile ja jõusaalile pidevalt ligipääsu. Loomulikult selline luksus maksab, ning mitte just vähe. Pealegi, ma arvan, et igal üliõpilasel on õigus omada mingit hobi. (Selle teema kohta veel viimase punkti all)
• Miks ma ei kasuta vabatahtlikuks tööks kuluvat aega tööl käimiseks? Ma olen seotud paari noorteühendusega, mis on mulle aja jooksul palju kogemusi ja tutvusi andnud. Neid kahte asja saan ma pärast ülikooli lõpetamist sisuliselt kohe töökohta otsides kasutada. Loomulikult on CV-s kasulik omada ka pikaajalise töökogemuse „linnukest“, kuid mõningatele ametitele kandideerides on vabatahtliku töö väljatoomine kasulikum kui kelneri (mitte, et mul selle ameti vastu midagi oleks) töökogemusele osutamine. Seega arvan, et tegu pole pelgalt aja raiskamisega, vaid noort inimest arendava tegevusega. Tunnistan samas seda, et vabatahtlikku tööd saaks teha ka Tartus, mis võib-olla hoiaks kokku ühe nädalavahetuse jagu bussisõidu raha. Mis puudutab seda, millal vabatahtlikku tööd teha, siis ma usun, et sellest on kõige rohkem kasu siis, kui sa teed seda õpingute kõrvalt. Kui jätta see koolijärgseks, siis venitavad noored sellega oma tööturule sisenemise perioodi või muutub neil töö kõrvalt sellega tegelemine keeruliseks. Võib-olla on see ainult minu arvamus, kuid pean seda vajalikuks siiski mainida.
• Rõhutan üht aspekti, mis tundub osade jaoks vähe varju jäänud olevat. Blogi esimeses postituses mainin eksperimendi kriteeriumites: „Kui kuu kulutused ületavad perioodi lõpuks 135 eurot, siis otsin ma erinevad võimalused, kust ma puudu jääva raha leiaksin, või MILLEST MA PEAKSIN LOOBUMA“. Seega, ma pole väitnud, et noor peab kulutama kindlasti 30+ eurot trennile või et ta peab tingimata vabatahtlikku tööd tegema. Tõenäoliselt olen ma seda seni liiga vähe rõhutanud. Eksperimendi lõpus valmiv kokkuvõte toob välja need aspektid, milliseid tegevusi sellise toetuse saaja peaks eelistama. Võib-olla tulebki välja, et vabatahtlik tegevus ongi taolistele noortele vastunäidustatud, või et äkki on võimalik noorel teha spetsiifilisi treeninguid hoopis tasuta. Samuti mainin siinkohal ära, et eksperimendis ei proovitagi väita, et toetuse saajad kindlasti ei oma ühtegi teist tuluallikat peale 135 eurose teotuse, kuid see on ainus summa, millega toetuse saaja saaks kindlasti arvestada õpingute perioodil.

Nende vastustega soovin ma vaid selgitada enda seisukohti ning muuta eksperimenti lugejale selgemaks. Kindlasti on kõik arvamused teretulnud ning igasugune kriitika aitab mul edasisi tegevusi paremini planeerida. Siinkohal tänangi neid, kes nuudlite teema esile tõstsid.

PS! Kuna ma ei tea täpselt, kus  minu blogi on levitatud, siis ei oska ma vastata nendele küsimustele, mis on jäänud mõnda (Facebook-i) kommuuni  kommentaariumisse. Seepärast olen tänulik, kui esitate küsimusi aktsiooni FB lehel või siin samas blogi kommentaariumis, nagu mõned head inimesed seda juba teinud on. Nõnda saan kiiremini tekkinud küsimustele või ebaselgustele vastata. Kui soovite blogi ja FB väliselt vastata, siis kirjutage aadressil juhnas123@gmail.com.

Olge endiselt uudishimulikud

Juhan-Mart